VARANE KEELEÕPE

EL initsiatiiv varases keeleõppes


Varane keeleõpe mõjutab otseselt ja positiivselt laste akadeemilist ja isiklikku arengut. Varases eas, soovitavalt enne 12. eluaastat, võõrkeelte tutvustamise tulemuseks võib olla kiirem keele omandamine, paremad emakeele ja kirjanduse oskused ning parem õppeedukus muudes valdkondades.

Seetõttu kutsus Euroopa Liit 2002. aasta märtsis üles “õpetama vähemalt kahte võõrkeelt alates varasest lapseeast”.

Varane keeleõpe võib toimuda kakskeelses peres või osana koolieelsest haridusest. Pikemas perspektiivis on selle mõju järgmine:


1. katkematu ja pikaajaline keeleõpe
2. eelised tööturul
3. tugevam enesehinnang
4. paremad teadmised ja teiste kultuuride parem mõistmine

Siiski ei taga varane algus alati paremaid tulemusi. See peab olema kombineeritud efektiivsete õpetamismeetoditega, mis keskenduvad kuulamisele ja suulise kõne oskustele ning seda peab edastama vastava koolituse saanud õpetaja. Samavõrd tähtsad on väiksed klassid, adekvaatsed materjalid ja lõbusad keeleõppe tehnikad.

Vaata lisaks 2007. a uuringut “Väga noortele õppijatele keele õpetamise aluseks olevad peamised pedagoogilised põhimõtted”.


EL keelepoliitika

Keeled 2010

Keelte panus Lissaboni strateegiasse


2000. aastal seadis Euroopa Liit eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. See hõlmas suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamist, samuti suutlikkust säästvaks majandusarenguks uute ja paremate töökohtade loomisega. Selle eesmärgi saavutamise tegevuskava tuntakse Lissaboni strateegia nime all.

Hariduspoliitikal on keskne roll ja keeleõpe on selles mõttes otsustava tähtsusega.

EL haridusministrid on esile tõstnud kolm peamist eesmärki, mis Lissaboni strateegia toetamiseks 2010. aastaks saavutada tuleks:

1. ELi haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamine
2. kõigile juurdepääsu tagamine haridusele
3. hariduse ja koolituse avamine laiemale avalikkusele põhilised eesmärgid ja konkreetsed sammud nende saavutamiseks on esitatud Lissaboni strateegia haridus- ja koolitusprogrammis “Haridus ja koolitus 2010” (Education and Training 2010).

Auahned sihid aastaks 2010

Tööprogramm “Haridus ja koolitus 2010” on laiaulatuslik. Selles on esitatud ühised eesmärgid aastaks 2010, sealhulgas mitmekesisuse ja koostöö kaasamine üldeesmärkidesse. Tööprogrammis on täpsustatud, et nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse avatud koordinatsioonimeetodit, mis eeldab liikmesriikide koostööd ning hindamist ühiste võrdluskriteeriumide alusel.

Lõpuks seab programm 13 konkreetset eesmärki:

1. õpetajate ja koolitajate hariduse ja koolituse parandamine;
2. teadmistepõhises ühiskonnas vajalike oskuste arendamine;
3. kõigile juurdepääsu tagamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale;
4. tehnika- ja teadusalade üliõpilaste arvu suurendamine;
5. ressursside parim kasutamine;
6. avatud õpikeskkonna loomine;
7. õppimise atraktiivsemaks muutmine;
8. kodanikuaktiivsuse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine;
9. sidemete tugevdamine tööelu ja teadusuuringute ning ühiskonnaga laiemalt;
10. ettevõtlikkuse suurendamine;
11. võõrkeeleõppe parandamine;
12. liikuvuse ja vahetusprogrammide edendamine;
13. Euroopa tasandil koostöö tugevdamine.

Keeleõppe-eesmärk on osa laiemast eesmärgist tuua haridus- ja koolitussüsteemid lähemale ümbritsevale maailmale. ELi juhtpõhimõtte kohaselt peaks igaüks valdama lisaks emakeelele ka kaht võõrkeelt.

Tööprogrammis “Haridus ja koolitus 2010” on esitatud võrdluskriteeriumid liikmesriikide edukuse hindamiseks ning kolm valdkonda, milles kogemuste vahetamisest võiks eriti kasu olla:

1. keelte õpetamise meetodid ja korraldamise viisid;
2. varane keeleõpe;
3. võõrkeelte õppimise ja kasutamise edendamise viisid.


EL algatused varase keeleõppe toetuseks

Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse tegevusplaan (lõige 1 1.1) ütleb
“Liikmesriikide üheks prioriteediks on tagada keeleõppe tõhusus lasteaias ja algklassides, sest just siin kujuneb suhtumine teistesse keeltesse ja kultuuridesse ning pannakse alus hilisemale keeleõppele. [...] Noored keeleõppijad saavad teadlikuks omai kultuurilistest väärtustest ja mõjutustest ning hindavad teisi kultuure, muutudes nende suhtes avatumaks ja uudishimulikumaks [...] Vanemad ja pedagoogid vajavad paremat teavet sellise varase alguse eeliste kohta.”

Praegu on see üks haridussüsteemide ja -praktika peamisi tegevusvaldkondi, mis Mitmekeelsuse raamstrateegias (lõige 11.1.3) sõnastatud on

“Enamikes riikides õpivad praegu vähemalt pooled kõigist algklassiõpilastest võõrkeelt. Kuid nagu komisjon juba varem on selgelt öelnud, varase keeleõppe eelised ilmnevad ainult juhul, kui õpetajad on vastavalt koolitatud õpetama keeli väga noortele lastele, klasside suurused on piisavalt väikesed, on olemas sobivad õppevahendid ja keeltele pühendatakse õppekavas piisavalt aega.”

ELi koolihariduse programm Comenius pakub algklasside keeleõpetajatele võimalusi ja stipendiume kogemuste saamiseks teistes riikides töötada.

Pedagoogilised põhimõtted

2004. aastal tellis EL süvauuringu varase keeleõppe alal avaldatud uurimuste, heade tavade ja peamiste pedagoogiliste põhimõtete kohta. Vastav aruanne Peamised pedagoogilised põhimõtted keelte õpetamises väga noortele õppijatele väidab, et varajane algus võib anda lastele märkimisväärseid eeliseid, aktiveerides sellised loomulikud keeleomandamise mehhanismid, mis neil olemas on, jättes neile kokkuvõttes rohkem aega ja andes neile keelelise ja kultuuridevahelise kogemuse, millel on soodne kujundav mõju nende kognitiivsele, sotsiaalsele, kultuurilisele, akustilisele, keelelisele ja isiklikule arengule (kaasa arvatud omadused nagu järjekindlus ja osavõtlikkus) ning nende mina-tundele.