VARANE KEELEÕPE

Sissejuhatus


Varajane keeleõpe aitab õppijal arendada positiivset suhtumist teistesse kultuuridesse ja keeltesse, samuti luua alus edaspidiseks keeleõppeks. 2002. aastal kutsus riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine Barcelonas üles tõhustama põhioskuste omandamist, eriti läbi vähemalt kahe võõrkeele õpetamise väga varasest east alates.

Tänu barjääride puudumisele osalevad väiksed lapsed tavaliselt entusiastlikult suulises keelekasutuses, muutes varase keeleõppe suurepäraseks retseptiivse ja produktiivse suulise keeleoskuse arendajaks ning keeleõppe ja suhtlemise nauditavaks.

Head õpetajat varases keeleõppes iseloomustab mitte ainult keeleline kompetentsus, vaid ka sõimerühma-, lasteaia- ja algklassiõpetaja professionaalsed oskused ja teadmised. Õpetajal on keskne roll, kuna ta on tõenäoliselt sihtkeele peamine allikas. Samuti toob ta õppijateni kultuuridevahelise mõõtme, aidates neil õppida tundma keelt (st arendada keeleteadlikkust), samuti arendada keeleõppe strateegiaid, mis oleksid abiks hilisemas elus. Samuti peab õpetaja suutma mõista noorte õppijate vajadusi ja võimeid, sealhulgas emakeeleoskuse taset.

Head tavad varases keeleõppes

1. Mõtestatud konteksti loomine. Lugude jutustamine loob lastele suurepärase raamistiku kuulamiseks, rääkimiseks ja suuliseks suhtlemiseks.
2. Keeleõpe imiteerimise teel on selles vanuses väga efektiivne, näiteks loos esineva tegelase sõnade kordamine, laulu või luuletuse pähe õppimine.
3. Rutiini loomine on oluline seetõttu, et see aitab klassiruumis toimuvat struktureerida.
4. Maksimaalne kokkupuude sihtkeelega mitte ainult läbi õpetaja, vaid ka mitmesuguste teiste allikate kaudu nagu laulud, DVDd, sõnakaardid ja teised olemasolevad vahendid.
5. Vanemate kaasamine: Alghariduses on kooli ja vanemate teineteisemõistmise alustalaks võõrkeeleõppe ja -õpetamise eesmärkide selge defineerimine.
6. Järjepidevus ja edasiminek alghariduses ja algharidusest keskharidusse on eduka keeleõppe ja õppija motiveerimise seisukohast väga oluline.