EUROOPA LIIDU HARIDUSPROGRAMMID

Horisontaalpoliitika - Põhitegevus 2: Keeled


Selleks, et elukestva õppe programmi neli allprogrammi saavutaksid parimaid tulemusi, täiendab neid nelja põhitegevusega horisontaalprogramm.

1. Poliitiline koostöö – innovatsioon ja heade tavade jagamine
2. Keeled – keelebarjääride kaotamine
3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - Innovatiivne õppimine
4. Projekti tulemuste levitamine ja kasutamine – tulemuste levitamine ja rakendamine


Põhitegevus: keeled

Keeleline mitmekesisus on Euroopas tõsiasi ja see võib soodustada majanduskasvu, isiklikku arengut ning kultuuridevahelist dialoogi. EL tegevuste eesmärk on keeleõppimise propageerimine ja keeleline mitmekesisus Euroopas. Keeleõpe ja keeleline mitmekesisus moodustavad lahutamatu osa ELi elukestva õppe programmist (EÕP) Comeniuse, Erasmuse, Grundtvigi ja Leonardo allprogrammide kaudu. Lisaks on keeled üks EÕP neljast horisontaalprogrammi põhitegevusest koos tegevustega, mis keskenduvad õpetamisele ja õppimisvajadustele kahes või enamas haridussektoris.

Majanduskasvu ja paremate töökohtade seisukohast on praktilise keeleoskuse ja kultuuridevaheliste oskustega tööjõud otsustava tähtsusega, võimaldades Euroopa ettevõtetel edukalt maailmaturul konkureerida. Mitmekeelsus aitab kaasa ka isiklikule arengule, tugevdab sotsiaalseid sidemeid ja edendab kultuuridevahelist dialoogi, luues võimalusi teiste väärtuste, uskumuste ja käitumiste avastamiseks. Keelte põhitegevus aitab kõigi nende eesmärkide saavutamisele kaasa.

Tegevuste prioriteedid lepitakse igal aastal kokku ja algatused on avatud kõigile organisatsioonidele ja institutsioonidele, kes otseselt või kaudselt nendes valdkondades tegutsevad.

Eesmärgid

Põhitegevuse eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust keelealaste oskuste tähtsusest, parandada oluliselt juurdepääsu keeleõppevõimalustele ja töötada välja õppematerjale.
See toetab:

1. Mitmepoolseid projekte, mille käigus töötatakse välja uusi keeleõppematerjale, sealhulgas online kursusi, keele-teste, keeleteadlikkuse edendamist ja juurdepääsu keeleõpperessurssidele.
2. Võrgustikke keelepoliitika edendamiseks ja projekti tulemuste ning heade tavade levitamiseks.
Kõik keeled (kogu maailmas) võivad taotleda rahastamist nende mitmepoolsete projektide ja võrgustike kaudu, kaasa arvatud Euroopa regionaalsed ja vähemuskeeled.

Teiste algatuste hulka kuuluvad reklaami, turundus- ja teabekampaaniad, samuti konverentsid, uuringud ja statistiliste näitajate väljatöötamine keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse vallas.


Eesmärgid ja tegevuse kirjeldus

Keele põhitegevus toetab mitmepoolseid projekte, mis edendavad keeleteadlikkust ja ligipääsu keeleõpperessurssidele ja/või töötavad välja ning levitavad keeleõppematerjale, sealhulgas online kursusi ja testimisvahendeid. Projektid võivad olla suunatud ühele või mõlemale nimetatud valdkonnale. Kuid vältida tuleks olemasolevate toodete või metoodika dubleerimist, iseäranis nende, mis on välja töötatud Euroopa rahadega. Sihiks võivad olla kõik keeled (Euroopa ametlikud keeled ning regionaalsed ja vähemuskeeled, migrantkeeled ja oluliste kaubanduspartnerite keeled) tingimusel, et soovitatud tegevused on olulised Euroopa mitmekeelsuse poliitika seisukohast, näitavad selgelt Euroopa lisandväärtust ja annavad midagi juurde tööle, mida tehakse kohalikul, regionaalsel ja riikide tasandil.

Sellegipoolest pühendab keele põhitegevus märkimisväärse osa oma ressurssidest Euroopa ametlike keelte võõrkeelena õppimise edendamisele selleks, et aidata Euroopa kodanikel paremini mõista üksteise kultuure ja maailmavaadet ning võimaldada neil ära kasutada vabadust töötada või õppida teises liikmesriigis. Et paremini kasutada Euroopa sekkumise “lisandlikkust” ja mitte võistelda sellega, mida juba riiklikul tasandil liikmesriikide poolt toetatakse, keskendub keele põhitegevus peamiselt teise või enama võõrkeele õpetamisele, iseäranis mitte nii laialt kasutatud ja õpetatud keelte (LWULT) õpetamisele. Juhul kui sihtkeeleks on mitteosalevate riikide keeled, peab võrgustikus osalema vähemalt üks rahvusvaheliselt tunnustatud haridusasutus, millel on kogemused sihtkeel(t)e õpetamises ja õppimises ja mis asub ühes (või mitmes) osalevas riigis. Väljaspool osalevaid riike asuvad partnerid rahastamise alla ei kuulu.
Ettepanekute esitamise väljakuulutatud prioriteetide hulgas on järgmised tegevused, mida võib toetada:

  • Teadlikkuse tõstmise tegevused, nt: keelte propageerimine; teave keeleõppevõimaluste kohta; keeleõppevõimaluste kättesaadavuse parandamine. Peamine sihtgrupp on inimesed, kellel on keeleõppes vähe kogemusi või puuduvad need üldse või kes on tõrksad keeleõppijad. Projektid, mis on suunatud kas täiesti või osaliselt sellele valdkonnale, peavad seetõttu pakkuma inimestele vajalikku teavet, motivatsiooni ja toetust keeleõppe alustamiseks. Projektid peaksid kaasama ka partnereid, kes suudaksid jõuda laia ja sageli tõrksa publikuni ning veenda neid keeleõppe eelistes.

  • Keeleõppematerjalide väljatöötamine ja levitamine, nt: ühe või mitme allpool nimetatud toote loomine, kohandamine, täiustamine või vahetamine: hariv meedia/materjal võõrkeele õpetamiseks; meetodid ja töövahendid keeleoskuse tuvastamiseks/hindamiseks; õppekavad ja keeleõppemetoodika. Eesmärk on edendada uuendusmeelsust efektiivsete ja kvaliteetsete keeleõppe- ja õpetamisvahendite loomisel kõigis haridussektorites, elukestva õppe seisukohast ja pakkuda laia valikut keeleõppematerjale selgelt defineeritud gruppidele, innustades keelevahendite tootmist, mis on kaubanduses vähe esindatud või suurtes kogustes raske turustada kas sihtgrupi, valitud keelte või kasutatud õpetusliku lähenemise olemuse tõttu.
Kellel sellest kasu on?
  • Koolid, ülikoolid, täiskasvanute haridusasutused
  • Keeltekoolid, raamatukogud, avatud ja distantsõppe keskused, keeleõpetajatele esialgset või täiendõpet pakkuvad keskused, keeleharidusalase uurimistööga tegelevad keskused
  • Asutused, mis töötavad välja õppekavu, annavad välja diplomeid või kujundavad meetodeid teadmiste kontrollimiseks ja hindamiseks
  • Kohalikud või regionaalsed asutused
  • Keeleõppe vallas tegutsevad kohalikud, regionaalsed, riiklikud või Euroopa ühingud
  • Kultuuriühingud
  • Raadio, televisioon või meediaettevõtted internetis
  • Kirjastused ning tarkvaratootjad ja levitajad
  • Reklaami- ja turundusettevõtted
  • Sõpruslinnade võrgustikud
  • Spordiorganisatsioonid
  • Muuseumid ja näitustepaigad
  • Ühistranspordi ettevõtted ja turismifirmad